Maarja otsib oma instrumentide - viiuli, looperi ja vokaalsete helide - abil hetke, mil tuleb lahti lasta selgesti kulgevast jutustusest ja anda end tema hoolde, ja lasta end edasi juhatada mitte teadmise, vaid tunnetamise abil. Ruum on abstraktne elektroonik, kes pakub Nuudi meloodiatele tundmatusse tulevikku ulatuva raamistiku. Tema muusika struktuur võib pakkuda algul kindlustunnet, kuid sügaval helimaastike sees luuravad hoopis salapärasemad vaimud, kellest on pärast väga raske vabaneda.  

Maarja Nuut & Ruum muusika ei suru end peale ega sunni end kuulama. Ta kutsub dialoogile, aga mitte otse kõnetades, vaid eest põgenedes ja enda järel meelitades. Helidest pillatud rada mööda eksib kuulaja järjest sügavamale müstilisse muusikalisse labürinti, kust on tagasiteed leida väga keeruline. Ja igaveseks sinna jäämine võib ühel hetkel tunduda veelgi parem idee.